Täiskasvanud õppija
Haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse talituse juhataja Terje Haidak avaldas märtsis 2009 ajakirjas Õpitrepp artikli „Millest räägime: kes on täiskasvanud õppija?“ Seal on öeldud, et täiskasvanud õppija on inimene, kes on esmase hariduse kätte saanud ja pöördunud hiljem õppimise juurde tagasi ning enamasti ei ole õppimine tema põhitegevus. Ta õpib muude kohustuste, näiteks töö- ja pereelu kõrvalt ja vajab seetõttu paindlikumat õppekorraldust.
Kes on täiskasvanud õppija?
- Isiksus – täiskasvanud õppija on väljakujunenud isiksus, kel on kindlad hoiakud ning väärtushinnangud
- Kogemused – õppimise protsessi võetakse kaasa oma eelnev kogemus, millele toetutakse uue info seostamisel ning omandamisel
- Pragmaatilisus – täiskasvanud õppija jaoks on oluline leida seos oma eluga ning mõista teema vajalikkust. Oluline on leida teemale rakendatavus.
- Iseseisvus, subjektsus – täiskasvanud õppijale on oluline osaleda oma õppimise eesmärkide paika panemise juures. Talle on oluline omada kontrolli toimuva hakkava suhtes.
- Sotsiaalsus – grupis õppimisel on oluline roll, õpitakse nii teistel kui koolitajalt
- Vabatahtlik – täiskasvanud õppija teeb seda vabatahtlikult, ennastjuhtivana
- Terviklik – õpitakse nii mõistusega kui tunnete tasandil – mõistus, tunded, liikumine, (vaimsus)
Täiskasvanud õppija kujunemisele aitavad kaasa tema enesehinnang, enesekindlus, püstitatud eesmärgid ja psühholoogilised tegurid nii õppija kui õppekeskkonna poolt. Suurt rolli mängivad ka õpimotivatsioon, õpitahe, isiklik õppimisvõime ja individuaalsed erinevused.
Vaata lisaks:
Õppimisi mõjutavad isikuomadused ja hoiakud
Õpimotivatsioon ja õpitahe
