Humanistlik perspektiiv (Humanist perspective)
Lähenemisviisi aluseks on nägemus loovast ja vaimsele kasvule pürgivast inimesest. Humanistliku käsitluse järgi on inimese tegevuse keskne pürgimus realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotentsiaali.
Freire: Õpetaja on isik, keda ennast õpetatakse dialoogis õppijatega.
Igaühel on teatud põhiõigused, ennekõike õigus individuaalsusele, isiklikule vabale kasvule ja arengule. Õppimine on õppija enda tegevuse tulem ehk tegevus lähtub sisemisest aktiivsusest.
Oluline on õppima õppimine, pidev avatus oma kogemustele ja muutustele ning teadmine sünnib inimestevahelises suhtlemises ja inimlikus tegevuses. Väljastpoolt antud hinnang õppimisprotsessile on teisejärgulise tähtsusega. Teadmine on isiklik, kogemuslik, suhtlemise kaudu arenev ja süvenev. Seda uut mõistmist katsetatakse, analüüsitakse, hinnatakse ning see areneb tegevuses edasi.
Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu.
Humanistlik lähenemisviis eeldab õppija teadlikkust endast kui enesearengu subjektist ja õpetaja humanistliku õppimiskäsituse omaksvõttu.
Keskmes:
Inimene ise ning tema potentsiaali arendamine.
Hariduse eesmärk:
Inimesel on vastutus arendada ennast parimal võimalikul moel, mis omakorda töötab inimkonna hüvanguks. Kodanike vaadus, individualism ja rahulolu.
Lähenemine õppele:
Ennastjuhitud õppimine, praktika humanismi baasil, õppija-keskne, eeldades, et õppija on sisemiselt motiveeritud, mõistab oma vajadusi, on võimeline võtma vastu otsuseid sisu, õppemeetodite ja hindamise osas. Õppimine nõuab nii kognitiivset, kui afektiivset osalemist. See ei mõjuta mitte ainult käitumist vaid kaõppija suhtumist ja isiksust
Väärtused:
Inimene on loomupoolest hea. Inimesed on vabad ja iseseisvad isikud, kes suudavad ise oma käitumist suunata.
Õpetaja roll:
Kaasaaitav roll.
Õppija:
Õppija ISE koos kasvu ja arengu potentsiaaliga.
Esindajad täiskasvanu hariduses:
Malcolm Knowles, McKenzie, Maslow, Rogers, Buhler, Bugental.
Freire: Õpetaja on isik, keda ennast õpetatakse dialoogis õppijatega.
Igaühel on teatud põhiõigused, ennekõike õigus individuaalsusele, isiklikule vabale kasvule ja arengule. Õppimine on õppija enda tegevuse tulem ehk tegevus lähtub sisemisest aktiivsusest.
Oluline on õppima õppimine, pidev avatus oma kogemustele ja muutustele ning teadmine sünnib inimestevahelises suhtlemises ja inimlikus tegevuses. Väljastpoolt antud hinnang õppimisprotsessile on teisejärgulise tähtsusega. Teadmine on isiklik, kogemuslik, suhtlemise kaudu arenev ja süvenev. Seda uut mõistmist katsetatakse, analüüsitakse, hinnatakse ning see areneb tegevuses edasi.
Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu.
Humanistlik lähenemisviis eeldab õppija teadlikkust endast kui enesearengu subjektist ja õpetaja humanistliku õppimiskäsituse omaksvõttu.
Keskmes:
Inimene ise ning tema potentsiaali arendamine.
Hariduse eesmärk:
Inimesel on vastutus arendada ennast parimal võimalikul moel, mis omakorda töötab inimkonna hüvanguks. Kodanike vaadus, individualism ja rahulolu.
Lähenemine õppele:
Ennastjuhitud õppimine, praktika humanismi baasil, õppija-keskne, eeldades, et õppija on sisemiselt motiveeritud, mõistab oma vajadusi, on võimeline võtma vastu otsuseid sisu, õppemeetodite ja hindamise osas. Õppimine nõuab nii kognitiivset, kui afektiivset osalemist. See ei mõjuta mitte ainult käitumist vaid kaõppija suhtumist ja isiksust
Väärtused:
Inimene on loomupoolest hea. Inimesed on vabad ja iseseisvad isikud, kes suudavad ise oma käitumist suunata.
Õpetaja roll:
Kaasaaitav roll.
Õppija:
Õppija ISE koos kasvu ja arengu potentsiaaliga.
Esindajad täiskasvanu hariduses:
Malcolm Knowles, McKenzie, Maslow, Rogers, Buhler, Bugental.
