Andragoogi Taskuteatmik
  • Mis on andragoogika?
    • Andragoogile vajalikud oskused
    • Kus andragoogid töötavad
  • Kes on kes andragoogikas
  • Täiskasvanud õppija
    • Õppimist mõjutavad isikuomadused ja hoiakud
    • Õpimotivatsioon ja õpitahe
  • Filosoofilised perspektiivid
    • Liberaalne perspektiiv (Liberal perspective)
    • Progressiivne perspektiiv (Progressive perspektive)
    • Biheivioristlik perspektiiv (Behaviorist Perspective)
    • Humanistlik perspektiiv (Humanist perspective)
    • Kriitiline/radikaalne filosoofia (Critical/radical philosophy)
    • Konstruktivism (Constructivisim)
  • Enesesearengu subjekt
  • Huvitavat lugemist
  • Grupp, õppija ja õppimine
    • Paaris-koolitused
    • Rabamatk
    • Lauamäng
    • Grupp, õppija ja õppimine - abiks andragoogile
  • Raamat hindamisest
  • Arvamusi vilistlastelt
  • Lektorite ootused
  • Andragoogika kui loom
    • Andraloom
  • Sõnaraamat
  • Esmakursuslasele
    • ÕIS >
      • Õpingukava esitamine
      • Eksamitele registeerumine
    • Raamatute tagastamistähtaja pikendamine (ESTER)
    • TLU meiliaadressile tulevate kirjade suunamine
    • Ülikooli linnak
  • Kasulik info
    • Olulised kontaktid
    • Erinevad allikad
    • Teemakohased videod
  • Foorum
  • Taskuteatmik taskus
  • Taskuteatmiku loomine
    • Abiks olnud inimesed
    • Kasutatud materjal

Õpimotivatsioon ja õpitahe

Lisaks õppimisele vajalike isiksuseomaduste ja õppimisstrateegiate olmasolule ning takistuste ületamisele mõjutab õppimise tulemuslikkust ka õppija motivatsioon. Täiskasvanud õppija õpimotivatsioon on tugevalt seotud sotsiaalse keskkonna ja sellest tulenevate rollidega. Tihti juhib täiskasvanud õppijat mitu motiivi korraga. Motivatsioon on seotud õppija eesmärgiorientatsiooni, väärtuste, uskumuste ja ootustega.

Motivatsiooni ja õppimistahte ülalhoidmiseks peaks täiskasvanute õppesituatsioon vastama järgmistele tingimustele:
  1. Õppekeskkond on turvaline ja toetav. Sellele aitab kaasa respekt iga õppija vastu, kokkukuuluvus- ja koostööõhkkond, hea organiseerimine, meeldiv füüsiline keskkond ning mentorisuhted õppijate ja õpetajate vahel.
  2. Õppijate huvi on haaratud optimaalselt keerukate ja relevantsete teemade ning ülesannete kaudu. Eelduseks on, et teemale lähenetakse probleemi või küsimuse põhjal, materjali esitatakse loogiliselt, julgustatakse kriitilist reflektsiooni ja ollakse avatud ootamatutele mõttekäikudele.
  3. Õppimine baseerub õppijate kogemustel. Selleks peab õppijatesse suhtuma kui teadjatesse, nende kogemusi tõsiselt võtma ja teooriaga integreerima, otsima koos vastuseid hetkeküsimustele nende elus ja püüdma vastata õppija vajadustele.
  4. Õppija enesejuhtimist toetatakse. See tähendab, et õppijate õppima hakkamist julgustatakse, neile luuakse võimalus kontrollida enda õppimisprotsessi ja teha valikuid etteantud piirides.
  5. Õppimine puudutab nii mõistust kui südant. Õppimiseks ei piisa faktilise info ja teoreetilise analüüsi edastamistest, vaid neid tuleb toetada narratiivide, sümbolite, ettekujutust ja fantaasiat nõudvate küsimuste ning kindlate tegutsemisskeemidega.

Rita ja Kenneth Dunni hinnangul sõltub 78% õppimisvõimest järgmistest faktoritest:
  • huvi aine vastu,
  • suhtumine õpetajasse,
  • esitatava materjali relevantsus.

Ülejäänud 22% on seotud individuaalsete erinevustega, millest peamised on:
  • keskkonnategurid (hääled, valgustus, temperatuur, ruumikujundus);
  • emotsionaalsed tegurid (motivatsioon, püsivus, vastutustunne, juhtimine);
  • füüsilised tegurid (taju, aeg, vähene söömine, liikumine);
  • psühholoogilised tegurid, st erinevad õpistiilid.
Powered by Create your own unique website with customizable templates.