Andragoogi Taskuteatmik
  • Mis on andragoogika?
    • Andragoogile vajalikud oskused
    • Kus andragoogid töötavad
  • Kes on kes andragoogikas
  • Täiskasvanud õppija
    • Õppimist mõjutavad isikuomadused ja hoiakud
    • Õpimotivatsioon ja õpitahe
  • Filosoofilised perspektiivid
    • Liberaalne perspektiiv (Liberal perspective)
    • Progressiivne perspektiiv (Progressive perspektive)
    • Biheivioristlik perspektiiv (Behaviorist Perspective)
    • Humanistlik perspektiiv (Humanist perspective)
    • Kriitiline/radikaalne filosoofia (Critical/radical philosophy)
    • Konstruktivism (Constructivisim)
  • Enesesearengu subjekt
  • Huvitavat lugemist
  • Grupp, õppija ja õppimine
    • Paaris-koolitused
    • Rabamatk
    • Lauamäng
    • Grupp, õppija ja õppimine - abiks andragoogile
  • Raamat hindamisest
  • Arvamusi vilistlastelt
  • Lektorite ootused
  • Andragoogika kui loom
    • Andraloom
  • Sõnaraamat
  • Esmakursuslasele
    • ÕIS >
      • Õpingukava esitamine
      • Eksamitele registeerumine
    • Raamatute tagastamistähtaja pikendamine (ESTER)
    • TLU meiliaadressile tulevate kirjade suunamine
    • Ülikooli linnak
  • Kasulik info
    • Olulised kontaktid
    • Erinevad allikad
    • Teemakohased videod
  • Foorum
  • Taskuteatmik taskus
  • Taskuteatmiku loomine
    • Abiks olnud inimesed
    • Kasutatud materjal

Biheivioristlik perspektiiv (Behaviorist-perspective)

See teooria väidab, et elusolendid õpivad luues assotsiatsioone või sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel.
Biheiviorism huvitub eelkõige käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisega, seoste loomise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel, selle muutmisel.
Õppimine rajatakse üksikute, ettemääratud faktide, teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik erinevaid valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis.
Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja vajadusel reprodutseerib.
Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, tema tegevus on oluline, sest ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Seega asetab biheivioristlik õpikäsitlus õppija üsna passiivsesse rolli ja jätab valikutegemised, edasiliikumiskiiruse määramise ja hindamise õpetamistegelikkuses õpetaja kanda.
Õppija on sellises käsitluses passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadmised ja oskused ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi.
Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina.

Keskmes:
Keskkond.

Hariduse eesmärk:
Läbi põhjalikult kavandatud haridusprogrammi ning inimeste käitumise kontrollimise abil arendada paremat ühiskonda ja kindlustada inimkonna säilimine liigina.

Lähenemine õppele:
Õpe on pigem treening: käitumise eesmärgid, vastutus, kompetentsusel põhinev õppekava, programmi planeerimine ja hindamismudel. Sageli on see kasutuses militaarses keskkonnas

Väärtused:
Hariduse kvaliteet on elus hakkama saamise vundament.

Õpetaja roll:
Keskne tegelane. Talle vaadakase alt üles ja ta annab tagasisidet lähtuvalt enda tõekspidamistest.

Õppija:
Niiöelda treenitav, info vastuvõtja.

Esindajad täiskasvanu hariduses:
Adler, Bloom, Hirsch, Kett, Trefil, Lawson, Paterson.

Powered by Create your own unique website with customizable templates.