Filosoofilised perspektiivid
Teaduslikul baasil loodud õpetamisteooriad aitavad näha õppimist palju reaalsemana ning võimaldavad õpetajal efektiivsemalt õpetada. Erinevate õppimiskäsitluste tundmine annab õpetajale võimaluse teha rohkem valikuid õppeprotsessi käigus.
Järgnevalt käsitleme lühidalt liberaalset perspektiivi, progressiivset perspektiivi, biheivoristliku perspektiivi, humanistliku perspektiivi, kriitilist/radikaalselt filosoofiat ja konstruktivismi.
Nii liberaalses perspektiivis, kui ka progressiivses hinnatakse kõrgelt kriitilise mõtlemise oskuse arendamist ning teadlikke ja kultuurseid kodanikke, kes võtavad olulisi ühiskondlike sotsiaalseid rolle enda kanda, kuigi nad kasuatavd erinevaid vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks. Nende kahe perspektiivi puhul on selgelt näha erinevusi õppemeetodites, õppekavades, õpetaja ja õpilase rollides.
Sarnaselt liberaalsele filosoofiale on humanistlik filosoofia jõudnud meieni Kreeka-Rooma mõtlejatest, Itaalia renessansist ja 18.sajandi valgustusajastu õpetlastelt. Erinevalt liberaalsest filosoofiast on humanism väga lai filosoofia, mida on olnud võimalik ühildada mitmete seisukohtade ja teemadega läbi aastate. Sealhulgas: teadulik humanism, kristlik humanism, Marxistlik humanism ja eksistentsialism
Humanistlik perspektiiv on suuresti täiskasvanuõppe aluseks.
Biheivoristlik ja humanistlik perspektiiv ei oma sellisel määral ühiseid jooni, kui liberalistlik ja progressiivne perspektiiv. Nad erinevad üksteisest teravalt nii reaalsetes seisukohtades, inimloomus puudutavates seisukohtades, kui ka õppimist puudutavates seisukohtades. Seega on üpris erinevad ka täiskasvanuharidust ja haridust üldiselt puudutavad seisukohad.
Kui progresiivse perspektiivi pooldajad näevad deomokraatiat põhimõtteliselt positiivses võtmes ja pigem ei muudaks seda, siis kriitikud näevad oigem, et kapitalism ja demokraatia on põhimõtteliselt vigased süsteemid.
Nii kriitiline, kui kui ka feministlik teooria lähtuvad Freira rõhumise, vabanemise ja isikliku mõjuvõimu kontseptsioonist. Mõlemad vaatavad ühiskonda sellest võtmest, kuidas üks konkreetne isik või isikute grupp, saab teistest kõrgema positsiooni ning töötavad selles suunas, et inimestel oleks kontroll enda elu üle. Kui kriitiline teooria keskendub enam majandusele ja ühiskonnale, siis feminismi teooria keskendub pigem sugude, rasside ja erinevate „klasside“ diskrimineerimise lõpetamisele. Erinevatest kirjalikest feministlikest materjalides võib leida nii humanistliku psühholoogia elemente, radikaalseid mõtteid, kui ka kriitilist teooriat.
Kriitilisest filosoofiast lähtuvad kriitiline ja feministlik teooria esindavad kõige uuemaid teravkohti täiskasvanu hariduses.
Ja veel üks perspektiiv on hakanud mõjutama täiskasvanuhariduse valdkonda. Selleks on konstruktivisim, mis on osa mitmest filosoofilistest raamistikust seal hulgas ka kriitilisest teooriast ja feministlikust epistemoloogiast. Kõigi nende ühine joon on reaalsuse subjektiivsus ja tõestamatus.
Tutvu lähemalt:
Liberaalne perspektiiv (Liberal perspective)
Progressiivne perspektiiv (Progressive perspective)
Biheivioristlik perspektiiv (Behaviorist-perspective)
Humanistlik perspektiiv (Humanist perspective)
Kriitiline/radikaalne filosoofia (Critical/Radical Philosphy)
Konstruktivism (Constructivism)
Järgnevalt käsitleme lühidalt liberaalset perspektiivi, progressiivset perspektiivi, biheivoristliku perspektiivi, humanistliku perspektiivi, kriitilist/radikaalselt filosoofiat ja konstruktivismi.
Nii liberaalses perspektiivis, kui ka progressiivses hinnatakse kõrgelt kriitilise mõtlemise oskuse arendamist ning teadlikke ja kultuurseid kodanikke, kes võtavad olulisi ühiskondlike sotsiaalseid rolle enda kanda, kuigi nad kasuatavd erinevaid vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks. Nende kahe perspektiivi puhul on selgelt näha erinevusi õppemeetodites, õppekavades, õpetaja ja õpilase rollides.
Sarnaselt liberaalsele filosoofiale on humanistlik filosoofia jõudnud meieni Kreeka-Rooma mõtlejatest, Itaalia renessansist ja 18.sajandi valgustusajastu õpetlastelt. Erinevalt liberaalsest filosoofiast on humanism väga lai filosoofia, mida on olnud võimalik ühildada mitmete seisukohtade ja teemadega läbi aastate. Sealhulgas: teadulik humanism, kristlik humanism, Marxistlik humanism ja eksistentsialism
Humanistlik perspektiiv on suuresti täiskasvanuõppe aluseks.
Biheivoristlik ja humanistlik perspektiiv ei oma sellisel määral ühiseid jooni, kui liberalistlik ja progressiivne perspektiiv. Nad erinevad üksteisest teravalt nii reaalsetes seisukohtades, inimloomus puudutavates seisukohtades, kui ka õppimist puudutavates seisukohtades. Seega on üpris erinevad ka täiskasvanuharidust ja haridust üldiselt puudutavad seisukohad.
Kui progresiivse perspektiivi pooldajad näevad deomokraatiat põhimõtteliselt positiivses võtmes ja pigem ei muudaks seda, siis kriitikud näevad oigem, et kapitalism ja demokraatia on põhimõtteliselt vigased süsteemid.
Nii kriitiline, kui kui ka feministlik teooria lähtuvad Freira rõhumise, vabanemise ja isikliku mõjuvõimu kontseptsioonist. Mõlemad vaatavad ühiskonda sellest võtmest, kuidas üks konkreetne isik või isikute grupp, saab teistest kõrgema positsiooni ning töötavad selles suunas, et inimestel oleks kontroll enda elu üle. Kui kriitiline teooria keskendub enam majandusele ja ühiskonnale, siis feminismi teooria keskendub pigem sugude, rasside ja erinevate „klasside“ diskrimineerimise lõpetamisele. Erinevatest kirjalikest feministlikest materjalides võib leida nii humanistliku psühholoogia elemente, radikaalseid mõtteid, kui ka kriitilist teooriat.
Kriitilisest filosoofiast lähtuvad kriitiline ja feministlik teooria esindavad kõige uuemaid teravkohti täiskasvanu hariduses.
Ja veel üks perspektiiv on hakanud mõjutama täiskasvanuhariduse valdkonda. Selleks on konstruktivisim, mis on osa mitmest filosoofilistest raamistikust seal hulgas ka kriitilisest teooriast ja feministlikust epistemoloogiast. Kõigi nende ühine joon on reaalsuse subjektiivsus ja tõestamatus.
Tutvu lähemalt:
Liberaalne perspektiiv (Liberal perspective)
Progressiivne perspektiiv (Progressive perspective)
Biheivioristlik perspektiiv (Behaviorist-perspective)
Humanistlik perspektiiv (Humanist perspective)
Kriitiline/radikaalne filosoofia (Critical/Radical Philosphy)
Konstruktivism (Constructivism)
