Andragoogika sõnaraamat
Andragoogika - pidevalt muutuv ja arenev kunst ja teadus täiskasvanuõppest (Talvi Märja, 2007) lk21
Andragoogiline mudel - on täiskasvanule keskendunud õpetamise mudel, mis arvestab õppija kogemusi, vajadusi ja eelnevais teadmisi (Märja jt 2003, 33)
Assimilatsioon - samataoliseks muutumine, sarnastumine, millessegi liitumine (EKSÕ) 06.10.2013
Antagonistlik - leppimatult vastuoluline (EKSÕ) 09.09.2013
Demagoogia - vahendid (täiskasvanute) intellektuaalseks eksitamiseks (Talvi Märja, 2007) lk11
Didaktika, didaktiline - hariduse ja õpetamise teooria, õpetamisteadus (EKSÕ) 09.09.2013
Distsipliin - teadusharu (EKSÕ) 10.09.2013
Elukestev õpe - õpime sünnist surmani (Merriam, 1997)
Enesearengu subjekt - indiviid, kes suudab adekvaatselt tunnetada ja toimida, sh otsustada ning vastutada isiklikus kui ka ühiskondlikus elusfääris, on võimeline ja valmis sotsiaalseks interaktsiooniks, säilitades sealjuures sõltumatuse ning iseseisva mõtlemise (Kadde, 2002) lk 6
Enesekujutlus - vt. minapilt
Eneserefleksioon - iseenda ja oma käitumise teadvustamine (Kadde, 2002)lk13
Gerantogoogika - vanemaealiste õpe (Andragoogika ja kasvatusteaduste loeng 11.09.2013)
Holistiline - terviklik, kõikehõlmav
Isiksuslik idetsus - on ühiskonna ootustele vastamise alusel loodud nägemus iseendast, mis teeb inimesest „mina ise“, mitte „ühe neist“. Kujuneb kiiremini kui sotsiaalne identsus ning samuti on se ebastabiilsem, kuna indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena (Kadde, 2002) lk10
Kasvatusteadus - uurib inimese arengut ja õppimist kasvatuse ja õpetuse aspektist (Hirsjärvi, 1991, 94)
Kognitiivne - tunnetuslik, tunnetus- (EKSÕ) 03.10.2013
Minapilt - on suhteliselt püsiv kontseptsioon iseendast, millele inimene tugineb, olles ühiskonnas aktiivne. See on identsuse struktuuri kõige isiksuslikum osa (Kadde, 2002) lk10
Minakäsitlus - väljakujunenud nägemus iseendast, sisaldab nii reaalset mina kui ideaalmina (Kadde, 2002, 7)
Osalusprotsess - aktiivse sekkumisega õppeprotsess (Talvi Märja, 2007)lk23
Pedagoogika - meetodid laste õpetamiseks (Talvi Märja, 2007)Lk 11. Aluse saanud 7.sajandil, kui hakati rajama koole, kuspeamiselt valmistati ette noori poisse saamaks preestriks ja see panin tugeva pitseri õppemeetoditele ja on aluseks kogu hilisema haridussüsteemi rajamisel (Talvi Märja, 2007) lk 23
Portfoolio - kogum materjale, mis kõneleb konkreetselt inimese praktilistest õpi- ja töökogemustest mingi ajaperioodi vältel. (Andragoogika oskond „Kuidas koostada portfooliot“ juhendmaterjal) 2013
Sokraatiline - sokratesele omane, Sokrateselt pärinev (EKSÕ) 09.09.2013
Sotsiaalne identsus - kujuneb ühiskonna ootustest indiviidile ja viimase reageerimisest neile, erinevate rollide täitmisest mitmesugustes situatsioonides, vanematelt ja teistelt lähedastelt ning erinevatest eluolukordadest õpitu põhjal (Kadde, 2002)lk9-10
Sotsiaalne konstruktivism - õpilased ise kujundavad õpitu. ... kaasaegses kooliõppimise tervikmudelis peetakse eriliselt lugu õpilase arengutasemest; peetakse silmas võimeid, arukust ja muid isiksuseomadusi; võetakse korrektselt arvesse õpilase kodune taust; peetakse silmas eri rahvusi ja allkultuure". Soome ekspertiisiakt HINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest, 1999
Subjekt - teadvustatud aktiivsuse kandja, kes on suuteline orienteeruma, otsustama, tegema seda, mida ta on kavatsenud teha, ning vajadusel oma tegevust korrigerima (Kadde, 2002) lk2
Subjektsus - suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ning samuti selle eest vastutada (Kadde, 2002) lk 2
Täiskasvanu - indiviid, kes on jõudnud sotsiaalse küpsuseni, mil ta võib omandada ühiskonnas vastutusrikka positsiooni (Jarvis, 1998, 44)
Täiskasvanu koolitus - organiseeritud õppetegevus täiskasvanutele, mis toetab indiviidi arengut ja toimimist ühiskonnas tema tasemehariduse tõusu, tööalase ja eluharidusliku toimetulekuvõime paranemise kaudu (Märja jt 2003, 49)
Täiskasvanud õppija - indiviid võtab endale vastutuse oma õppimise eest, oskab liigitada informatsiooni ja teha otsusi selle kohta, kas ja mida ta tahab õppida ehk teisi sõnu võtab endale vatutuse ennast harituks kujunemise eest (Rubenson, 2011, 49 & Märja, 2003, 49)
Andragoogiline mudel - on täiskasvanule keskendunud õpetamise mudel, mis arvestab õppija kogemusi, vajadusi ja eelnevais teadmisi (Märja jt 2003, 33)
Assimilatsioon - samataoliseks muutumine, sarnastumine, millessegi liitumine (EKSÕ) 06.10.2013
Antagonistlik - leppimatult vastuoluline (EKSÕ) 09.09.2013
Demagoogia - vahendid (täiskasvanute) intellektuaalseks eksitamiseks (Talvi Märja, 2007) lk11
Didaktika, didaktiline - hariduse ja õpetamise teooria, õpetamisteadus (EKSÕ) 09.09.2013
Distsipliin - teadusharu (EKSÕ) 10.09.2013
Elukestev õpe - õpime sünnist surmani (Merriam, 1997)
Enesearengu subjekt - indiviid, kes suudab adekvaatselt tunnetada ja toimida, sh otsustada ning vastutada isiklikus kui ka ühiskondlikus elusfääris, on võimeline ja valmis sotsiaalseks interaktsiooniks, säilitades sealjuures sõltumatuse ning iseseisva mõtlemise (Kadde, 2002) lk 6
Enesekujutlus - vt. minapilt
Eneserefleksioon - iseenda ja oma käitumise teadvustamine (Kadde, 2002)lk13
Gerantogoogika - vanemaealiste õpe (Andragoogika ja kasvatusteaduste loeng 11.09.2013)
Holistiline - terviklik, kõikehõlmav
Isiksuslik idetsus - on ühiskonna ootustele vastamise alusel loodud nägemus iseendast, mis teeb inimesest „mina ise“, mitte „ühe neist“. Kujuneb kiiremini kui sotsiaalne identsus ning samuti on se ebastabiilsem, kuna indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena (Kadde, 2002) lk10
Kasvatusteadus - uurib inimese arengut ja õppimist kasvatuse ja õpetuse aspektist (Hirsjärvi, 1991, 94)
Kognitiivne - tunnetuslik, tunnetus- (EKSÕ) 03.10.2013
Minapilt - on suhteliselt püsiv kontseptsioon iseendast, millele inimene tugineb, olles ühiskonnas aktiivne. See on identsuse struktuuri kõige isiksuslikum osa (Kadde, 2002) lk10
Minakäsitlus - väljakujunenud nägemus iseendast, sisaldab nii reaalset mina kui ideaalmina (Kadde, 2002, 7)
Osalusprotsess - aktiivse sekkumisega õppeprotsess (Talvi Märja, 2007)lk23
Pedagoogika - meetodid laste õpetamiseks (Talvi Märja, 2007)Lk 11. Aluse saanud 7.sajandil, kui hakati rajama koole, kuspeamiselt valmistati ette noori poisse saamaks preestriks ja see panin tugeva pitseri õppemeetoditele ja on aluseks kogu hilisema haridussüsteemi rajamisel (Talvi Märja, 2007) lk 23
Portfoolio - kogum materjale, mis kõneleb konkreetselt inimese praktilistest õpi- ja töökogemustest mingi ajaperioodi vältel. (Andragoogika oskond „Kuidas koostada portfooliot“ juhendmaterjal) 2013
Sokraatiline - sokratesele omane, Sokrateselt pärinev (EKSÕ) 09.09.2013
Sotsiaalne identsus - kujuneb ühiskonna ootustest indiviidile ja viimase reageerimisest neile, erinevate rollide täitmisest mitmesugustes situatsioonides, vanematelt ja teistelt lähedastelt ning erinevatest eluolukordadest õpitu põhjal (Kadde, 2002)lk9-10
Sotsiaalne konstruktivism - õpilased ise kujundavad õpitu. ... kaasaegses kooliõppimise tervikmudelis peetakse eriliselt lugu õpilase arengutasemest; peetakse silmas võimeid, arukust ja muid isiksuseomadusi; võetakse korrektselt arvesse õpilase kodune taust; peetakse silmas eri rahvusi ja allkultuure". Soome ekspertiisiakt HINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest, 1999
Subjekt - teadvustatud aktiivsuse kandja, kes on suuteline orienteeruma, otsustama, tegema seda, mida ta on kavatsenud teha, ning vajadusel oma tegevust korrigerima (Kadde, 2002) lk2
Subjektsus - suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ning samuti selle eest vastutada (Kadde, 2002) lk 2
Täiskasvanu - indiviid, kes on jõudnud sotsiaalse küpsuseni, mil ta võib omandada ühiskonnas vastutusrikka positsiooni (Jarvis, 1998, 44)
Täiskasvanu koolitus - organiseeritud õppetegevus täiskasvanutele, mis toetab indiviidi arengut ja toimimist ühiskonnas tema tasemehariduse tõusu, tööalase ja eluharidusliku toimetulekuvõime paranemise kaudu (Märja jt 2003, 49)
Täiskasvanud õppija - indiviid võtab endale vastutuse oma õppimise eest, oskab liigitada informatsiooni ja teha otsusi selle kohta, kas ja mida ta tahab õppida ehk teisi sõnu võtab endale vatutuse ennast harituks kujunemise eest (Rubenson, 2011, 49 & Märja, 2003, 49)